Uuring: Eesti laste kehaline aktiivsus ei ole piisav optimaalse tervise säilitamiseks.
05. jaanuar 2015
Tervise Arengu Instituudi (TAI) osalusel
läbi viidud uuringust selgub, et enamus Euroopa, sh Eesti lastest ei ole
kehaliselt piisavalt aktiivsed.
Rahvusvaheliste soovituste järgi on lastele vaja vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas. Eestis oli tervise säilitamiseks optimaalsel määral aktiivsed vaid 13% 2-10-aastastest tüdrukutest ning 27% poistest.
TAI on alates 2007. aastast osalenud üle-euroopalises laste terviseuuringus IDEFICS, milles uuriti üle 10 000 lapse kaheksast Euroopa riigist. Uuringu käigus mõõdeti ka laste kehalist aktiivsust, mille tulemustest ilmus hiljuti kokkuvõte ajakirjas International Journal of Obesity.
„Kui soovitustele vastavalt (st vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat aktiivsust) käitus 13% uuringus osalenud Eesti tüdrukutest ja 27% poistest, siis ka teistes uuringus osalenud maades oli olukord samalaadne,“ selgitas TAI teadur Kenn Konstabel. „Tüdrukutest olid vähemalt 60 minutit aktiivsed 2-15% ja poistest10-34%. Aktiivseimad tüdrukud on Rootsis ja poisid Belgias, kõige vähem aktiivsed on tüdrukud Küprosel ja poisid Itaalias
Rahvusvaheliste soovituste järgi on lastele vaja vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas. Eestis oli tervise säilitamiseks optimaalsel määral aktiivsed vaid 13% 2-10-aastastest tüdrukutest ning 27% poistest.
TAI on alates 2007. aastast osalenud üle-euroopalises laste terviseuuringus IDEFICS, milles uuriti üle 10 000 lapse kaheksast Euroopa riigist. Uuringu käigus mõõdeti ka laste kehalist aktiivsust, mille tulemustest ilmus hiljuti kokkuvõte ajakirjas International Journal of Obesity.
„Kui soovitustele vastavalt (st vähemalt 60 minutit mõõdukat kuni tugevat aktiivsust) käitus 13% uuringus osalenud Eesti tüdrukutest ja 27% poistest, siis ka teistes uuringus osalenud maades oli olukord samalaadne,“ selgitas TAI teadur Kenn Konstabel. „Tüdrukutest olid vähemalt 60 minutit aktiivsed 2-15% ja poistest10-34%. Aktiivseimad tüdrukud on Rootsis ja poisid Belgias, kõige vähem aktiivsed on tüdrukud Küprosel ja poisid Itaalias
Joonis näitab soovituste järgimist maade kaupa. Roheline osa kujutab lapsi,
kes on aktiivsed vähemalt tund aega päevas, kollane osa neid, kes on aktiivsed
pool tundi kuni tund päevas.
Konstabel lisas, et uuringust tuli samuti välja, et maades, kus lapsed on kõige vähem aktiivsed, on ka ülekaaluliste laste protsent suurim. „Kõigis maades olid tüdrukud oluliselt vähem aktiivsed kui poisid.“
Uuringus jaotati laste päevane aktiivsus kolmeks kategooriaks: mõõdukas kuni tugev aktiivsus (nt jooksmine või trenn), kerge aktiivsus (nt kõndimine) ja isumine. Kui mõõduka ja tugeva aktiivsuse osakaal vanuse kasvades pisut suurenes (2-aastastel poistel keskmiselt 24 minutit päevas, 10-aastastel keskmiselt 48 minutit päevas), siis palju rohkem kasvas istudes veedetud aeg (vastavalt 237 ja 378 minutit), samuti kahanes kerge aktiivsus (vastavalt 410 ja 360 minutit).
Varasemast on teada, et istudes veedetud aeg suureneb Eesti lastel ka peale 10. eluaastat, kuid mõõdukat kuni tugevat aktiivsust jääb kooliealistel lastel iga aastaga vähemaks. Samuti on nädalavahetustel aktiivsus enamasti väiksem kui tööpäevadel.
Kehaline aktiivsus on oluline optimaalse tervise tagamiseks: see mõjutab nii südame-veresoonkonna tervist, luutihedust kui ka ülekaalulisuse tõenäosust, samuti aitab üle saada stressist.
Lisainfo: Kenn Konstabel, Tervise Arengu Instituudi teadur, [email protected]; 5667 6445;
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, [email protected]; 5302 2737
Konstabel lisas, et uuringust tuli samuti välja, et maades, kus lapsed on kõige vähem aktiivsed, on ka ülekaaluliste laste protsent suurim. „Kõigis maades olid tüdrukud oluliselt vähem aktiivsed kui poisid.“
Uuringus jaotati laste päevane aktiivsus kolmeks kategooriaks: mõõdukas kuni tugev aktiivsus (nt jooksmine või trenn), kerge aktiivsus (nt kõndimine) ja isumine. Kui mõõduka ja tugeva aktiivsuse osakaal vanuse kasvades pisut suurenes (2-aastastel poistel keskmiselt 24 minutit päevas, 10-aastastel keskmiselt 48 minutit päevas), siis palju rohkem kasvas istudes veedetud aeg (vastavalt 237 ja 378 minutit), samuti kahanes kerge aktiivsus (vastavalt 410 ja 360 minutit).
Varasemast on teada, et istudes veedetud aeg suureneb Eesti lastel ka peale 10. eluaastat, kuid mõõdukat kuni tugevat aktiivsust jääb kooliealistel lastel iga aastaga vähemaks. Samuti on nädalavahetustel aktiivsus enamasti väiksem kui tööpäevadel.
Kehaline aktiivsus on oluline optimaalse tervise tagamiseks: see mõjutab nii südame-veresoonkonna tervist, luutihedust kui ka ülekaalulisuse tõenäosust, samuti aitab üle saada stressist.
Lisainfo: Kenn Konstabel, Tervise Arengu Instituudi teadur, [email protected]; 5667 6445;
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, [email protected]; 5302 2737
Õpilaste arvates teeb koolitoit targaks ja tugevaks
19. november 2014
Tervise Arengu Instituudi korraldatud õpilaste omaloomingukonkursile „Reklaam koolitoidule“ laekus kokku 556 tööd, mille peamiseks sõnumiks oli, et koolitoit teeb targaks ja tugevaks. Konkursi esikohad läksid Tallinna Reaalkooli ja Tõrva Gümnaasiumi õpilasele.
Konkursile olid oodatud 1.–12. klassi õpilaste plakatid ja videod, mis reklaamiksid koolitoitu ja veenaksid noori koolitoitu sööma. Töid hinnanud žürii sõnul oli tervislikkuse kõrval välja toodud ka seda, et koolitoit on maitsev ja tasuta ning et seda tasub eelistada kiirtoidule ja näksimistele, sest sellest saab jõudu kogu päevaks.
Koolinoorte videod, mida laekus konkursile kokku 18, aga kummutasid müüti, et koolitoitu kõigile ei jätku. Parima video auhind läks Lasnamäe Gümnaasiumi 11. klassile (autorid Liina Savtšik ja Ellen Zazimko).
Algklasside vanusrühma võitjad:
I koht Alex Eric Aru – Tallinna Reaalkool, 4.b klass
II koht Kaur Maanus Kartus – Käina Gümnaasium, 4. klass
III koht Robert Rannu – Suuremõisa Lasteaed-Põhikool, 1. klass
Põhikooli vanusrühma võitjad:
I koht Kaie Leppik – Tõrva Gümnaasium, 9.b klass
II koht Roland Uuspalu – Tõrva Gümnaasium, 9.a klass
III koht Marianne Laura Saar – Aruküla Põhikool, 8. klass
Parim video: Lasnamäe Gümnaasium,
Žürii poolt ära märgitud tööd
· Markus Jõgi, Rakvere Gümnaasium, 4.b klass
· Rasmus Holmberg, Tallinna Arte Gümnaasium, 3.a klass
· Madli Saarela, Konguta kool, 4. klass
· Hugo Leinola, Tallinna Arte Gümnaasium, 3.a klass
· Karl-Aleksander Sloog, Tõrva Gümnaasium, 9.a klass
· Jana Švedova, Tallinna Humanitaargümnaasium, 7.c klass
· Taido Purason, Tõrva Gümnaasium, 9.a klass
· Liisa Maria Vokk, Tallinna 32. Keskkool, 7.b klass
· Berit Paidra, Valga Põhikool, 8.d klass
Kõigi võitnud ja äramärgitud töödega saab tutvuda Terviseinfo portaalis või Tervise Arengu Instituudi Facebooki lehel.
Võitnud õpilastele on auhindadeks ekstreemkaamera ja raamatupoe kinkekaart. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.
Kaheksandat korda toimunud konkursi eesmärgiks on pöörata suuremat tähelepanu koolitoidu temaatikale ning innustada koolitoitlustajaid kooliõpilaste tööde varal muutma sööklate toit mitmekesisemaks, uudsemaks ja sööklad meeldivamaks paigaks.
Manuses on kaasas algklasside arvestuse võidutöö, mille autor on Alex Eric Aru, Tallinna Reaalkooli 4.b klassist.
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737,[email protected]
Konkursile olid oodatud 1.–12. klassi õpilaste plakatid ja videod, mis reklaamiksid koolitoitu ja veenaksid noori koolitoitu sööma. Töid hinnanud žürii sõnul oli tervislikkuse kõrval välja toodud ka seda, et koolitoit on maitsev ja tasuta ning et seda tasub eelistada kiirtoidule ja näksimistele, sest sellest saab jõudu kogu päevaks.
Koolinoorte videod, mida laekus konkursile kokku 18, aga kummutasid müüti, et koolitoitu kõigile ei jätku. Parima video auhind läks Lasnamäe Gümnaasiumi 11. klassile (autorid Liina Savtšik ja Ellen Zazimko).
Algklasside vanusrühma võitjad:
I koht Alex Eric Aru – Tallinna Reaalkool, 4.b klass
II koht Kaur Maanus Kartus – Käina Gümnaasium, 4. klass
III koht Robert Rannu – Suuremõisa Lasteaed-Põhikool, 1. klass
Põhikooli vanusrühma võitjad:
I koht Kaie Leppik – Tõrva Gümnaasium, 9.b klass
II koht Roland Uuspalu – Tõrva Gümnaasium, 9.a klass
III koht Marianne Laura Saar – Aruküla Põhikool, 8. klass
Parim video: Lasnamäe Gümnaasium,
Žürii poolt ära märgitud tööd
· Markus Jõgi, Rakvere Gümnaasium, 4.b klass
· Rasmus Holmberg, Tallinna Arte Gümnaasium, 3.a klass
· Madli Saarela, Konguta kool, 4. klass
· Hugo Leinola, Tallinna Arte Gümnaasium, 3.a klass
· Karl-Aleksander Sloog, Tõrva Gümnaasium, 9.a klass
· Jana Švedova, Tallinna Humanitaargümnaasium, 7.c klass
· Taido Purason, Tõrva Gümnaasium, 9.a klass
· Liisa Maria Vokk, Tallinna 32. Keskkool, 7.b klass
· Berit Paidra, Valga Põhikool, 8.d klass
Kõigi võitnud ja äramärgitud töödega saab tutvuda Terviseinfo portaalis või Tervise Arengu Instituudi Facebooki lehel.
Võitnud õpilastele on auhindadeks ekstreemkaamera ja raamatupoe kinkekaart. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.
Kaheksandat korda toimunud konkursi eesmärgiks on pöörata suuremat tähelepanu koolitoidu temaatikale ning innustada koolitoitlustajaid kooliõpilaste tööde varal muutma sööklate toit mitmekesisemaks, uudsemaks ja sööklad meeldivamaks paigaks.
Manuses on kaasas algklasside arvestuse võidutöö, mille autor on Alex Eric Aru, Tallinna Reaalkooli 4.b klassist.
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737,[email protected]
Uuring: Laste probleemne arvutikasutus on seotud kehva tervise ja meeleoluga.
20. oktoober 2014
Eesti 2. ja 8. klasside õpilaste seas läbi viidud uuring näitas, et liigne arvutikasutus on seotud halvema meeleolu, üksildustunde, apaatia ja väsimusega ning seda nii poiste kui tüdrukute seas. Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös tehtud laste digisõltuvuseteemalises küsitluses osales kokku ligi 2000 last Eesti eri paigust.
Uuringu koordinaator Kätlin Konstabeli sõnul selgus seegi, et kui 8. klassi lapsed said esimest korda arvuti juurde keskmiselt umbes 6-aastaselt, siis nooremas vanuserühmas oli see aeg oluliselt varem – umbes 4,5-aastaselt.
Kuna laste arvutikasutusharjumuste kujunemisel ja märkamisel on suur roll perel, osalesid uuringus ka lapsevanemad. „Umbes 40% lapsevanematest mõlemas vanuserühmas peab arvutile ligipääsu piiramist tavaliseks karistusvahendiks. Samas arvas 10% 2. klassi laste vanemaid ja 21% 8. klassi laste vanemaid, et pole olemas sellist asja, nagu liigne arvutikasutus,“ nentis Konstabel.
Ta lisas, et probleemne arvutikasutus seostus ka vanemate negatiivsema üldhinnanguga lapse tervisele. Liigset arvuti kasutavad lapsed olid ka oluliselt väiksema uneaja ning kehalise aktiivsusega. „Peredes, kus läbisaamine parem, oli ka lastel arvutikasutusega vähem probleeme,“ märkis Konstabel.
Probleemseks saab arvutite ja teiste nutiseadmete kasutamist hinnata siis, kui hakkavad ilmnema muudelegi sõltuvustele iseloomulikud tunnused: tekib vajadus olla üha rohkem võrgus, sellele mõeldakse pidevalt, võimaluse puudumisel ollakse ärritunud ja arvutikasutamise kohta hakatakse teistele valetama. Tihti on siis häiritud ka muud eluvaldkonnad - tekivad probleemid koolis või tööl, kannatab tervis, suhted lähedaste ja sõpradega, n-ö päriselu jääb tahaplaanile. Maailmas läbi viidud uuringud näitavad, et kõige suuremas ohus on need lapsed ja täiskasvanud, kel on välja kujunenud harjumus kasutada arvuteid ja nutiseadmeid eelkõige hea enesetunde saavutamise eesmärgil.
Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu ehk digilapse uuringu eesmärgiks oli selgitada välja digisõltuvuse probleemi tõsidus Eesti lastel, samuti selle probleemiga seotud tegurid - peresuhted, tervis, kooliedukus ja muud.
Projekt jätkub veelgi ning selle raames koolitatakse digisõltuvuse teemadel nii pereterapeute kui õpetajaid. Järgmises etapis viiakse läbi ka erinevaid sekkumistegevusi – perenõustamisi, infomaterjalide jagamist ja digisõltuvuse teemalisi tunde koolides. Seejärel tehakse kordusuuring, et teada saada, kas ja milliseid muutusi on toimunud.
Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning seda kaasfinantseerib Eesti riik läbi programmi TerVE.
Lisainfo: Kätlin Konstabel, Tervise Arengu Instituudi teadur, 5667 6540, [email protected];
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, [email protected]
Uuringu koordinaator Kätlin Konstabeli sõnul selgus seegi, et kui 8. klassi lapsed said esimest korda arvuti juurde keskmiselt umbes 6-aastaselt, siis nooremas vanuserühmas oli see aeg oluliselt varem – umbes 4,5-aastaselt.
Kuna laste arvutikasutusharjumuste kujunemisel ja märkamisel on suur roll perel, osalesid uuringus ka lapsevanemad. „Umbes 40% lapsevanematest mõlemas vanuserühmas peab arvutile ligipääsu piiramist tavaliseks karistusvahendiks. Samas arvas 10% 2. klassi laste vanemaid ja 21% 8. klassi laste vanemaid, et pole olemas sellist asja, nagu liigne arvutikasutus,“ nentis Konstabel.
Ta lisas, et probleemne arvutikasutus seostus ka vanemate negatiivsema üldhinnanguga lapse tervisele. Liigset arvuti kasutavad lapsed olid ka oluliselt väiksema uneaja ning kehalise aktiivsusega. „Peredes, kus läbisaamine parem, oli ka lastel arvutikasutusega vähem probleeme,“ märkis Konstabel.
Probleemseks saab arvutite ja teiste nutiseadmete kasutamist hinnata siis, kui hakkavad ilmnema muudelegi sõltuvustele iseloomulikud tunnused: tekib vajadus olla üha rohkem võrgus, sellele mõeldakse pidevalt, võimaluse puudumisel ollakse ärritunud ja arvutikasutamise kohta hakatakse teistele valetama. Tihti on siis häiritud ka muud eluvaldkonnad - tekivad probleemid koolis või tööl, kannatab tervis, suhted lähedaste ja sõpradega, n-ö päriselu jääb tahaplaanile. Maailmas läbi viidud uuringud näitavad, et kõige suuremas ohus on need lapsed ja täiskasvanud, kel on välja kujunenud harjumus kasutada arvuteid ja nutiseadmeid eelkõige hea enesetunde saavutamise eesmärgil.
Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu ehk digilapse uuringu eesmärgiks oli selgitada välja digisõltuvuse probleemi tõsidus Eesti lastel, samuti selle probleemiga seotud tegurid - peresuhted, tervis, kooliedukus ja muud.
Projekt jätkub veelgi ning selle raames koolitatakse digisõltuvuse teemadel nii pereterapeute kui õpetajaid. Järgmises etapis viiakse läbi ka erinevaid sekkumistegevusi – perenõustamisi, infomaterjalide jagamist ja digisõltuvuse teemalisi tunde koolides. Seejärel tehakse kordusuuring, et teada saada, kas ja milliseid muutusi on toimunud.
Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning seda kaasfinantseerib Eesti riik läbi programmi TerVE.
Lisainfo: Kätlin Konstabel, Tervise Arengu Instituudi teadur, 5667 6540, [email protected];
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, [email protected]
Eestis algas alkoholi liigtarvitamise ennetamise teavitus "Vähem on parem".
26. märts 2014
Tervise Arengu Instituut alustab alkoholi liigtarvitamise ennetamise teavitust ”Vähem on parem“, mis kutsub kõiki mõtisklema enda suhte üle alkoholiga ja vaagima, mida alkoholi tarvitamisega tegelikult võidetakse või kaotatakse.
Instituudi direktor Maris Jesse sõnul kuulub Eesti enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholi tarvitamisest tervist kahjustaval viisil on ühiskonnas saanud norm. „Täna ei küsita „miks sa jood?“, vaid „miks sa ei joo?” märkis Jesse.
Alanud teavituse eesmärk on toetada uue normaalsuse kujunemist, kus sage või rohke alkoholitarvitamine ei oleks kaasaegse elustiili osa. „Viimase 20 aastaga on alkoholi sihipäraselt püütud turundada kui enesestmõistetavat osa meie pidu- ja argipäevadest. Nii ei peaks see olema, ega ole alati ka Eestis olnud. Ühineme Vabariigi Presidendi poolt 24. veebruaril tehtud üleskutsega mõelda oma valikutele,“ lausus Maris Jesse.
Teavituse kanalid on televisioon, raadio, välimeedia, internet ja kinod. Teavituse keskmes on inimesed, kes jutustad oma loo, näidates, et hea elu ei pea sisaldama alkoholi, pigem vastupidi. Kampaaniaklippe saab vaadata siin.
Teavitust rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond programmi ”Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014” raames.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737, [email protected]
Instituudi direktor Maris Jesse sõnul kuulub Eesti enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholi tarvitamisest tervist kahjustaval viisil on ühiskonnas saanud norm. „Täna ei küsita „miks sa jood?“, vaid „miks sa ei joo?” märkis Jesse.
Alanud teavituse eesmärk on toetada uue normaalsuse kujunemist, kus sage või rohke alkoholitarvitamine ei oleks kaasaegse elustiili osa. „Viimase 20 aastaga on alkoholi sihipäraselt püütud turundada kui enesestmõistetavat osa meie pidu- ja argipäevadest. Nii ei peaks see olema, ega ole alati ka Eestis olnud. Ühineme Vabariigi Presidendi poolt 24. veebruaril tehtud üleskutsega mõelda oma valikutele,“ lausus Maris Jesse.
Teavituse kanalid on televisioon, raadio, välimeedia, internet ja kinod. Teavituse keskmes on inimesed, kes jutustad oma loo, näidates, et hea elu ei pea sisaldama alkoholi, pigem vastupidi. Kampaaniaklippe saab vaadata siin.
Teavitust rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfond programmi ”Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014” raames.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 5302 2737, [email protected]
Algas suur Eesti rahvastiku toitumisuuring
03. september 2013
Täna, 3. septembril algab suur Eesti toitumisuuring, mille käigus uuritakse aasta jooksul ligi 9000 Eesti inimese igapäevast toidulauda. Viimane suurem toitumise uuring tehti Eestis 16 aastat tagasi.
„Viimase paari kümnendi jooksul on Eesti inimeste igapäevane toidulaud olnud väga kiires muutumises. Algav suur uuring aitabki hinnata, kui tervislikult me toitume ja millised on toiduga seotud riskid,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Uuring annab võimaluse hinnata näiteks erinevate lisaainete hulka meie toidulaual.“
Uuringu koordinaator ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Eha Nurk ütles, et rahvastiku toitumise uuring aitab paremini mõista Eesti inimeste toitumisharjumusi ja saab aluseks ka edasistele teadusuuringutele. „Näiteks on Eestis tõsiseks probleemiks tõusmas ülekaalulisus ja rasvumine, kuid nende probleemide ohjeldamiseks on kõigepealt vaja põhjalikku ülevaadet meie toidulauast,“ ütles Nurk.
Toitumisuuringus osalejad on valitud välja juhuvalimi alusel. Kokku uuritakse aasta jooksul ligi 9000 inimese toitumist vanusevahemikus 4 kuud kuni 74 aastat. Uuringu esialgsed tulemused avaldatakse 2015. aasta alguses.
Uuringu läbiviimist rahastavad Euroopa Toiduohutusamet, Põllumajandusministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Euroopa Regionaalarengu Fondi programm TerVE, mida viib ellu SA Eesti Teadusagentuur. Uuringut teeb Tervise Arengu Instituut koos uuringufirmaga SIA GfK Custom Research Baltic Eesti.
Viimane suurem Eesti elanike toitumist puudutav uuring toimus 1997. aastal, kuid selles ei käsitletud laste toitumist.
Uuringu koduleht: http://www.tai.ee/et/toitumisuuring
„Viimase paari kümnendi jooksul on Eesti inimeste igapäevane toidulaud olnud väga kiires muutumises. Algav suur uuring aitabki hinnata, kui tervislikult me toitume ja millised on toiduga seotud riskid,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Uuring annab võimaluse hinnata näiteks erinevate lisaainete hulka meie toidulaual.“
Uuringu koordinaator ja Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Eha Nurk ütles, et rahvastiku toitumise uuring aitab paremini mõista Eesti inimeste toitumisharjumusi ja saab aluseks ka edasistele teadusuuringutele. „Näiteks on Eestis tõsiseks probleemiks tõusmas ülekaalulisus ja rasvumine, kuid nende probleemide ohjeldamiseks on kõigepealt vaja põhjalikku ülevaadet meie toidulauast,“ ütles Nurk.
Toitumisuuringus osalejad on valitud välja juhuvalimi alusel. Kokku uuritakse aasta jooksul ligi 9000 inimese toitumist vanusevahemikus 4 kuud kuni 74 aastat. Uuringu esialgsed tulemused avaldatakse 2015. aasta alguses.
Uuringu läbiviimist rahastavad Euroopa Toiduohutusamet, Põllumajandusministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Euroopa Regionaalarengu Fondi programm TerVE, mida viib ellu SA Eesti Teadusagentuur. Uuringut teeb Tervise Arengu Instituut koos uuringufirmaga SIA GfK Custom Research Baltic Eesti.
Viimane suurem Eesti elanike toitumist puudutav uuring toimus 1997. aastal, kuid selles ei käsitletud laste toitumist.
Uuringu koduleht: http://www.tai.ee/et/toitumisuuring
"Suitsuprii Klassi" programmi lõpetas suitsupriina 82% klassidest.
15. mai 2013
Tänavuse kooliõpilastele suunatud ennetusprogrammi "Suitsuprii klass" lõpetasid suitsupriina kokku 688 klassi ehk 82% kõikidest alustanud klassidest.
Võistluse läbiviija, Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamehe sõnul alustas oktoobris ennetusprogrammiga 842 põhikooli- ja gümnaasiumiklass 214 koolist kokku 14 167 õpilasega.
„See oli võistluse 11-aastase ajaloo suurim osalevate klasside arv ja klasse oli tänavu 80 võrra enam kui eelmisel õppeaastal. Seetõttu oli ka suitsupriilt programmi lõpetanute arv suurem, kuid protsentuaalselt jäi nii sel kui eelmisel õppeaastal n-ö edukate klasside protsent 82 juurde,“ lausus Viitamees. Kuus kuud vältavas ennetusprogrammis oli kõige enam osalejaid 4. ja 7. klassidest, vastavalt 149 ja 122 klassi.
Kõigi suitsupriilt lõpetanud klasside vahel loosis Tervise Arengu Instituut välja 15 rahalist preemiat suurusega 320 eurot, mida klass saab kasutada matka, ekskursiooni või muu klassiürituse korraldamiseks. Auhinna saavad järgmised klassid:
· Emmaste Põhikooli 5. klass
· Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi 4.b klass
· Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 5.a klass
· Oru Kooli 4. klass
· Narva Soldino Gümnaasiumi 6.d klass
· Mooste Põhikooli 5. klass
· Paikuse Põhikooli 7.b klass
· Järvakandi Gümnaasiumi 4. klass
· Leisi Keskkooli 7. klass
· Tallinna K. Pätsi Vabaõhukooli 8.T klass
· Tartu Tamme Gümnaasiumi 5.a klass
· Valga Põhikooli 5.a klass
· Viljandi Jakobsoni Kooli 5.c klass
· Sõmerpalu Põhikooli 4. klass
· Jõgeva Gümnaasiumi 11.b klass
Soomest alguse saanud ja enam kui 20 Euroopa riigis läbiviidava ”Suitsuprii klassi” peamiseks eesmärgiks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist. Programmis osalevad klassid otsustavad olla tubakavabad vähemalt kuus kuud ning lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu. Õpilaste suitsust eemale hoidmiseks ei kasutata siin hirmu tekitamise meetodit, vaid hoopis soovitavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist.
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab, et neid, kes ei ole suitsu proovinud, oli 2010. aastal 11-15-aastaste hulgas 50% (44% poistest ja 55% tüdrukutest). Positiivne on, et suitsu mitteproovinute osakaal on tunduvalt suurenenud just 11-aastaste poiste hulgas (62%-lt 70%-ni). Regulaarseid suitsetajaid oli 11-15-aastaste hulgas 9%, neli aastat varem aga 12%. Õpilaste keskmine vanus esimest korda suitsetades oli 2010. aastal 11,9 aastat.
Tark ei tossa!
Lisainfo: Reelika Viitamees, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, 659 3972, [email protected];
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737,[email protected]
Võistluse läbiviija, Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamehe sõnul alustas oktoobris ennetusprogrammiga 842 põhikooli- ja gümnaasiumiklass 214 koolist kokku 14 167 õpilasega.
„See oli võistluse 11-aastase ajaloo suurim osalevate klasside arv ja klasse oli tänavu 80 võrra enam kui eelmisel õppeaastal. Seetõttu oli ka suitsupriilt programmi lõpetanute arv suurem, kuid protsentuaalselt jäi nii sel kui eelmisel õppeaastal n-ö edukate klasside protsent 82 juurde,“ lausus Viitamees. Kuus kuud vältavas ennetusprogrammis oli kõige enam osalejaid 4. ja 7. klassidest, vastavalt 149 ja 122 klassi.
Kõigi suitsupriilt lõpetanud klasside vahel loosis Tervise Arengu Instituut välja 15 rahalist preemiat suurusega 320 eurot, mida klass saab kasutada matka, ekskursiooni või muu klassiürituse korraldamiseks. Auhinna saavad järgmised klassid:
· Emmaste Põhikooli 5. klass
· Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi 4.b klass
· Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 5.a klass
· Oru Kooli 4. klass
· Narva Soldino Gümnaasiumi 6.d klass
· Mooste Põhikooli 5. klass
· Paikuse Põhikooli 7.b klass
· Järvakandi Gümnaasiumi 4. klass
· Leisi Keskkooli 7. klass
· Tallinna K. Pätsi Vabaõhukooli 8.T klass
· Tartu Tamme Gümnaasiumi 5.a klass
· Valga Põhikooli 5.a klass
· Viljandi Jakobsoni Kooli 5.c klass
· Sõmerpalu Põhikooli 4. klass
· Jõgeva Gümnaasiumi 11.b klass
Soomest alguse saanud ja enam kui 20 Euroopa riigis läbiviidava ”Suitsuprii klassi” peamiseks eesmärgiks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist. Programmis osalevad klassid otsustavad olla tubakavabad vähemalt kuus kuud ning lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu. Õpilaste suitsust eemale hoidmiseks ei kasutata siin hirmu tekitamise meetodit, vaid hoopis soovitavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist.
Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab, et neid, kes ei ole suitsu proovinud, oli 2010. aastal 11-15-aastaste hulgas 50% (44% poistest ja 55% tüdrukutest). Positiivne on, et suitsu mitteproovinute osakaal on tunduvalt suurenenud just 11-aastaste poiste hulgas (62%-lt 70%-ni). Regulaarseid suitsetajaid oli 11-15-aastaste hulgas 9%, neli aastat varem aga 12%. Õpilaste keskmine vanus esimest korda suitsetades oli 2010. aastal 11,9 aastat.
Tark ei tossa!
Lisainfo: Reelika Viitamees, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, 659 3972, [email protected];
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737,[email protected]
Alanud südamenädal ärgitab kõiki liikuma.
15. aprill 2013
Alanud nädalal tähistatakse südamenädalat, mis sarnaselt viimasele paarile aastale keskendub liikumisele kui ühele parimale viisile ennetada südamehaigusi. Liikumise olulisuse meeldetuletamiseks korraldavad kohalikud omavalitsused üle Eesti sel nädalal oma kodukandi rahvale liikumist propageerivaid üritusi „Sinu sammud loevad".
Nädalat koordineeriva Tervise Arengu Instituudi andmetel on registreeritud veidi üle 200 avaliku liikumisürituse, millele lisanduvad veel lasteaedades-koolides, samuti spordiklubides ja apteekides toimuvad ettevõtmised.
Südamenädala eestvedaja, kardioloog prof Margus Viigimaa sõnul on ajapuudusest tulenev liikumisest ja tervisetreeningust loobumine sissejuurdunud eksiarvamus, mida tuleks kindlasti muuta. „Põhjuseid, miks liikuda on hulgaliselt,“ lausus Viigimaa. „Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva“ ja suurendab „hea“ kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, samuti kehakaalu. Liikumisega parandame ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke ning lisaks südamehaigustele saame regulaarse kehalise aktiivsusega langetada ka vähihaiguse riski.“ Liikumine on oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele, see ei lase haigusel edasi areneda ja teeb mitmete haiguste all kannatajad isegi tervemaks.
Viigimaa lisas, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus mitte niivõrd intensiivsus. „Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks 3 kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas,“ lisas ta. Tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, kiire kõnd, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.
Tervisesporti harrastanute osakaal Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi oli eelmisel aastal 36% ehk nii palju oli inimesi, kes korra või 2-3 korda nädalas tegelesid vähemalt poole tunni vältel tervisespordiga. Neid, kes üldse tervisesporti ei harrasta või teevad seda mõni kord aastas, on 33%. Need näitajad ei ole viimastel aastatel muutunud.
Info erinevate südamenädala ettevõtmiste kohta üle Eesti on kogutud Tervise Arengu Instituudi kodulehele: http://www.tai.ee/et/koolitused-ja-sundmused/details/541-sudamenadal
Ürituste läbiviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014“ raames.
Südamenädalat tähistatakse alates 1993. aastast.
Lisainfo: Professor Margus Viigimaa, 617 1415, 511 0070, [email protected];
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, [email protected]
Nädalat koordineeriva Tervise Arengu Instituudi andmetel on registreeritud veidi üle 200 avaliku liikumisürituse, millele lisanduvad veel lasteaedades-koolides, samuti spordiklubides ja apteekides toimuvad ettevõtmised.
Südamenädala eestvedaja, kardioloog prof Margus Viigimaa sõnul on ajapuudusest tulenev liikumisest ja tervisetreeningust loobumine sissejuurdunud eksiarvamus, mida tuleks kindlasti muuta. „Põhjuseid, miks liikuda on hulgaliselt,“ lausus Viigimaa. „Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva“ ja suurendab „hea“ kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, samuti kehakaalu. Liikumisega parandame ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke ning lisaks südamehaigustele saame regulaarse kehalise aktiivsusega langetada ka vähihaiguse riski.“ Liikumine on oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele, see ei lase haigusel edasi areneda ja teeb mitmete haiguste all kannatajad isegi tervemaks.
Viigimaa lisas, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus mitte niivõrd intensiivsus. „Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks 3 kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas,“ lisas ta. Tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, kiire kõnd, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.
Tervisesporti harrastanute osakaal Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi oli eelmisel aastal 36% ehk nii palju oli inimesi, kes korra või 2-3 korda nädalas tegelesid vähemalt poole tunni vältel tervisespordiga. Neid, kes üldse tervisesporti ei harrasta või teevad seda mõni kord aastas, on 33%. Need näitajad ei ole viimastel aastatel muutunud.
Info erinevate südamenädala ettevõtmiste kohta üle Eesti on kogutud Tervise Arengu Instituudi kodulehele: http://www.tai.ee/et/koolitused-ja-sundmused/details/541-sudamenadal
Ürituste läbiviimist toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014“ raames.
Südamenädalat tähistatakse alates 1993. aastast.
Lisainfo: Professor Margus Viigimaa, 617 1415, 511 0070, [email protected];
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, [email protected]
Õpilased saavad oma unistuste koolisööklaid luua.
06. september 2012
Tervise Arengu Instituut kutsub kõiki kooliõpilasi osalema loovtööde konkursil „Koolisöökla minu unistustes“, kus saab läbi joonistuse või video edasi anda oma nägemuse, milline peaks olema üks meeldiv ja hubane koolisöökla.
Loovtööde konkurssi erinevatel koolitoidu ja koolisööklaga seotud teemadel korraldab instituut tänavu kuuendat korda. Eelmisel aastal said õpilased fantaseerida teemal „Kui ma oleksin koolikokk“ ning siis laekus kokku 528 tööd. „Konkursi eesmärk ongivõimaldada noortele kaasa mõelda tervisliku koolilõuna teemadel,“ lausus Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamees. „Nii väärtustavad nad ka enam koolikokkade igapäevast tööd ning samas saavad toitlustajad õpilaste tööde varal muuta koolitoitu mitmekesisemaks, uudsemaks ning sööklaid meeldivamaks paigaks.“
Konkursil võivad osaleda kõik kooliõpilased 1.-12. klassini. Algklasside õpilased saavad konkursil osaleda tasapinnalise töö ehk (arvuti)joonistuse, maali või kollaažiga, põhikooliõpilased kas tasapinnalise töö või videoga ning gümnaasiumiõpilased videoga. Tasapinnaline töö esitatakse individuaalselt, videod valmistatakse kas grupi või klassi ühisloominguna.
Töid võistlusele „Koolisöökla minu unistustes“ saab Tervise Arengu Instituuti saata kuni 19. oktoobrini. Žürii valib parimad tööd välja 12. novembriks. Iga vanuseklassi parima töö esitaja saab auhinnaks MP3-mängija, teise ja kolmanda koha võitjatele on auhinnaks raamatupoe kinkekaart. Parima video esitanud põhikooli või gümnaasiumi grupile on auhinnaks LCD-teler, mida tuleb sõbralikult jagada klassi või koolikaaslastega.
Loovtööde konkursiga samal ajal on käimas on ka 2012. aasta parima koolisöökla valimine. Kõik koolid, kes soovivad selles kaasa lüüa, saavad endast teada anda veel kuni 18. septembrini. Eesti parim koolisöökla selgub oktoobri lõpus.
Lisainfot nii loovtööde konkursi kui parima koolisöökla valimisest leiab veebilehele www.terviseinfo.ee rubriigist „Konkursid“.
Lisainfo: Reelika Viitamees, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, 659 3972, [email protected]
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, [email protected]
Loovtööde konkurssi erinevatel koolitoidu ja koolisööklaga seotud teemadel korraldab instituut tänavu kuuendat korda. Eelmisel aastal said õpilased fantaseerida teemal „Kui ma oleksin koolikokk“ ning siis laekus kokku 528 tööd. „Konkursi eesmärk ongivõimaldada noortele kaasa mõelda tervisliku koolilõuna teemadel,“ lausus Tervise Arengu Instituudi projektijuht Reelika Viitamees. „Nii väärtustavad nad ka enam koolikokkade igapäevast tööd ning samas saavad toitlustajad õpilaste tööde varal muuta koolitoitu mitmekesisemaks, uudsemaks ning sööklaid meeldivamaks paigaks.“
Konkursil võivad osaleda kõik kooliõpilased 1.-12. klassini. Algklasside õpilased saavad konkursil osaleda tasapinnalise töö ehk (arvuti)joonistuse, maali või kollaažiga, põhikooliõpilased kas tasapinnalise töö või videoga ning gümnaasiumiõpilased videoga. Tasapinnaline töö esitatakse individuaalselt, videod valmistatakse kas grupi või klassi ühisloominguna.
Töid võistlusele „Koolisöökla minu unistustes“ saab Tervise Arengu Instituuti saata kuni 19. oktoobrini. Žürii valib parimad tööd välja 12. novembriks. Iga vanuseklassi parima töö esitaja saab auhinnaks MP3-mängija, teise ja kolmanda koha võitjatele on auhinnaks raamatupoe kinkekaart. Parima video esitanud põhikooli või gümnaasiumi grupile on auhinnaks LCD-teler, mida tuleb sõbralikult jagada klassi või koolikaaslastega.
Loovtööde konkursiga samal ajal on käimas on ka 2012. aasta parima koolisöökla valimine. Kõik koolid, kes soovivad selles kaasa lüüa, saavad endast teada anda veel kuni 18. septembrini. Eesti parim koolisöökla selgub oktoobri lõpus.
Lisainfot nii loovtööde konkursi kui parima koolisöökla valimisest leiab veebilehele www.terviseinfo.ee rubriigist „Konkursid“.
Lisainfo: Reelika Viitamees, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, 659 3972, [email protected]
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, [email protected]
Uuring: kooliõpilased eluga rahul, murekohaks tüdrukute tervisekäitumine.
02. mai 2012
Täna avalikustati 2009/2010. õppeaastal läbiviidud rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC ehk Health Behaviour of School-aged Children) raport, mis hõlmab kõikide uuringust osavõtnud riikide, sh Eesti, 11-, 13- ja 15-aastaste kooliõpilaste tervise ja tervisekäitumise andmeid. Kuigi uuring toimus majandussurutise perioodil, on näha positiivseid nihkeid eelkõige õpilaste hinnangutes oma tervisele ja eluga rahulolule, murettekitav on aga kasvav ülekaalulisuse probleem ning tütarlaste tervisekäitumine.
Õpilaste eluga rahulolu jätkas tõusutrendi: üle keskmise oli eluga rahul 89% Eesti 11-15-aastastest poistest ja 86% tüdrukutest. Eestis oli eluga rahulolu suurem kui teistes Balti riikides, aga madalam kui Soomes (15-aastased soomlased olid edetabelis 3., Eesti 8. kohal). Oma tervist hindas väga heaks 32% poistest ja 27% tüdrukutest. See on küll paari protsendi võrra madalam kui 2006. aastal, ent ligi 10% kõrgem kui 2001. aasta uuringus.
Ülekaalulisus on tõusutrendis nii Baltimaades kui ka mujal uuringus osalenud riikides. Eestis oli 2010. aastal ülekaalulised või rasvunud 17% 11-15-aastastest poistest ja 11% samas vanuses tüdrukutest. 2006. aastal olid need tulemused vastavalt 12% ja 7%. Seejuures on Eesti 15-aastased õpilased maade edetabelis teinud kõige suurema tõusu – Eesti 12 koha, Läti seitsme ja Leedu nelja koha võrra. Balti riigid olid 2010. aastal vastavalt 24., 34. ja 37. kohal.
Eesti noorte alkoholitarvitamise ja suitsetamise trendide juures on toimunud väike langus poiste arvelt. Kui 15-aastaste poiste regulaarse suitsetamise näitaja on alates 2001. aastast langustrendis, siis tütarlaste hulgas püsinud samal tasemel. Alkoholi iganädalane joomine on alates 2001. aastast langustrendis 11- ja 15-aastaste poiste ja tüdrukute seas; 13-aastaste vanuserühmas aga avaldub langustrend vaid poistel, tüdrukute iganädalane alkoholitarvitamine on püsinud kolmes viimases HBSC uuringus samal tasemel (8%).
Kui regulaarse alkoholitarvitamise tabelis on Eesti 11- ja 15-aastased 2010. aastal tabeli lõpuosas (39 riigi seas vastavalt 31. ja 27.) ja 13-aastased on 15. kohal, siis tõsiseks probleemiks on kõikides Balti riikides purju joomine, millega oleme kuue esimese riigi hulgas. Kaks või enam korda on purju joonud 18% 13-aastastest ja 45% 15-aastastest õpilastest. Võrreldes 2001. ja 2006. aastaga on kaks ja rohkem kordi purju joonud õpilaste osakaal Eestis vähenenud, erandiks on 13-aastased tüdrukud, kellel purju joomine on tõusutrendis.
13-aastaselt või varem oli esmakordselt purju joonud 27% poistest ja 21% tüdrukutest. Selle tulemusega oleme riikide edetabelis langenud 2006. aasta esikohalt viiendale, aga see on toimunud vaid poiste näitaja vähenemise tõttu.
Uuringut viiakse läbi igal 4.aastal enamikus Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas ja see annab kõige laiahaardelisema ülevaate noorukite tervise ja heaolu kohta. Viimases, 2009/2010.õppeaastal toimunud uuringus osales 41 riiki. Eestis koordineerib uuringu läbiviimist Tervise Arengu Instituut.
Uuringu Eesti 2010. aasta tulemuste lühikokkuvõtte leiab Tervise Arengu Instituudi kodulehelt:
http://www.tai.ee/et/tegevused/teadustoo/kaimasolevad-uuringud/krooniliste-haiguste-osakond/hbsc
Eestis läbiviidud uuringu pikem raport ilmub suve lõpus.
Ingliskeelne rahvusvaheline pressiteade, uuringutulemuste lühikokkuvõte ja raport on kättesaadavad Maailma Terviseorganisatsiooni kodulehel:
http://www.euro.who.int/en/what-we-do/health-topics/Life-stages/child-and-adolescent-health/activities/adolescent-health/health-behaviour-in-school-aged-children-hbsc2.-who-collaborative-cross-national-study-of-children-aged-1115
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik,
659 3906, 5302 2737, [email protected]<mailto:[email protected]>
Õpilaste eluga rahulolu jätkas tõusutrendi: üle keskmise oli eluga rahul 89% Eesti 11-15-aastastest poistest ja 86% tüdrukutest. Eestis oli eluga rahulolu suurem kui teistes Balti riikides, aga madalam kui Soomes (15-aastased soomlased olid edetabelis 3., Eesti 8. kohal). Oma tervist hindas väga heaks 32% poistest ja 27% tüdrukutest. See on küll paari protsendi võrra madalam kui 2006. aastal, ent ligi 10% kõrgem kui 2001. aasta uuringus.
Ülekaalulisus on tõusutrendis nii Baltimaades kui ka mujal uuringus osalenud riikides. Eestis oli 2010. aastal ülekaalulised või rasvunud 17% 11-15-aastastest poistest ja 11% samas vanuses tüdrukutest. 2006. aastal olid need tulemused vastavalt 12% ja 7%. Seejuures on Eesti 15-aastased õpilased maade edetabelis teinud kõige suurema tõusu – Eesti 12 koha, Läti seitsme ja Leedu nelja koha võrra. Balti riigid olid 2010. aastal vastavalt 24., 34. ja 37. kohal.
Eesti noorte alkoholitarvitamise ja suitsetamise trendide juures on toimunud väike langus poiste arvelt. Kui 15-aastaste poiste regulaarse suitsetamise näitaja on alates 2001. aastast langustrendis, siis tütarlaste hulgas püsinud samal tasemel. Alkoholi iganädalane joomine on alates 2001. aastast langustrendis 11- ja 15-aastaste poiste ja tüdrukute seas; 13-aastaste vanuserühmas aga avaldub langustrend vaid poistel, tüdrukute iganädalane alkoholitarvitamine on püsinud kolmes viimases HBSC uuringus samal tasemel (8%).
Kui regulaarse alkoholitarvitamise tabelis on Eesti 11- ja 15-aastased 2010. aastal tabeli lõpuosas (39 riigi seas vastavalt 31. ja 27.) ja 13-aastased on 15. kohal, siis tõsiseks probleemiks on kõikides Balti riikides purju joomine, millega oleme kuue esimese riigi hulgas. Kaks või enam korda on purju joonud 18% 13-aastastest ja 45% 15-aastastest õpilastest. Võrreldes 2001. ja 2006. aastaga on kaks ja rohkem kordi purju joonud õpilaste osakaal Eestis vähenenud, erandiks on 13-aastased tüdrukud, kellel purju joomine on tõusutrendis.
13-aastaselt või varem oli esmakordselt purju joonud 27% poistest ja 21% tüdrukutest. Selle tulemusega oleme riikide edetabelis langenud 2006. aasta esikohalt viiendale, aga see on toimunud vaid poiste näitaja vähenemise tõttu.
Uuringut viiakse läbi igal 4.aastal enamikus Euroopa riikides ja Põhja-Ameerikas ja see annab kõige laiahaardelisema ülevaate noorukite tervise ja heaolu kohta. Viimases, 2009/2010.õppeaastal toimunud uuringus osales 41 riiki. Eestis koordineerib uuringu läbiviimist Tervise Arengu Instituut.
Uuringu Eesti 2010. aasta tulemuste lühikokkuvõtte leiab Tervise Arengu Instituudi kodulehelt:
http://www.tai.ee/et/tegevused/teadustoo/kaimasolevad-uuringud/krooniliste-haiguste-osakond/hbsc
Eestis läbiviidud uuringu pikem raport ilmub suve lõpus.
Ingliskeelne rahvusvaheline pressiteade, uuringutulemuste lühikokkuvõte ja raport on kättesaadavad Maailma Terviseorganisatsiooni kodulehel:
http://www.euro.who.int/en/what-we-do/health-topics/Life-stages/child-and-adolescent-health/activities/adolescent-health/health-behaviour-in-school-aged-children-hbsc2.-who-collaborative-cross-national-study-of-children-aged-1115
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik,
659 3906, 5302 2737, [email protected]<mailto:[email protected]>
Tervise Arengu Instituut juhib tähelepanu toiduainete ja valmistoodete soolasisaldusele.
Alkoholi liigtarvitamise ennetamise kampaania.
5. novembril algas Tervise Arengu Instituudi poolt korraldatav alkoholi liigtarvitamise ennetamise kampaania. Nagu ka mitmel viimase alkoholi liigtarvitamise ennetamise kampaania puhul, on sihtrühm 25-44-aastased inimesed, kes joovad üle riskipiiride.
Kampaania käsitleb alkoholi pikaajaliste tervisemõjude teemat ning teadvustab, et ka mõõdukas alkoholitarvitamine kätkeb endast riske tervisele ning tekitab organismile kahju. Esimesed märgid alkoholi mõjust tervisele ei ole sageli ohtlikud ning neid kiputakse tahtlikult või tahtmatult seostama muude põhjustega kui alkohol.
Täna on probleemiks, et inimesed alahindavad enda alkoholitarbimise taset kas teadmatusest või nad ei tunnista endale tegelikku olukorda. Enda alkoholitarbimist hinnatakse mõõdukaks ning tegelikke riske ei märgata.
Suurema osa haiguste või seisundite korral on kahjud kumulatiivsed ja on seotud tarbitud kogustega – mida rohkem ja sagedamini alkoholi tarbitakse, seda suurem on terviserisk. Kampaania raames on kõikidel huvitatutel võimalus küsida veebisaidil alkoinfo.ee nõu alkoholiga seonduvates küsimustes ning probleemide korral.
Küsimustele vastavad psühholoog, psühhiaater ning ekspert. Samuti hakkab novembrikuus tööle mobiilsetele seadmetele mõeldud alkokalkulaator, mis võimaldab sisestada tarvitatud joogid ning seeläbi hinnata oma alkoholitarvitamise terviseriski. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programm "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012" raames ning see on osa Tervise Arengu Instituudi tegevuskavast alkoholikahjude vähendamiseks.
Kampaania käsitleb alkoholi pikaajaliste tervisemõjude teemat ning teadvustab, et ka mõõdukas alkoholitarvitamine kätkeb endast riske tervisele ning tekitab organismile kahju. Esimesed märgid alkoholi mõjust tervisele ei ole sageli ohtlikud ning neid kiputakse tahtlikult või tahtmatult seostama muude põhjustega kui alkohol.
Täna on probleemiks, et inimesed alahindavad enda alkoholitarbimise taset kas teadmatusest või nad ei tunnista endale tegelikku olukorda. Enda alkoholitarbimist hinnatakse mõõdukaks ning tegelikke riske ei märgata.
Suurema osa haiguste või seisundite korral on kahjud kumulatiivsed ja on seotud tarbitud kogustega – mida rohkem ja sagedamini alkoholi tarbitakse, seda suurem on terviserisk. Kampaania raames on kõikidel huvitatutel võimalus küsida veebisaidil alkoinfo.ee nõu alkoholiga seonduvates küsimustes ning probleemide korral.
Küsimustele vastavad psühholoog, psühhiaater ning ekspert. Samuti hakkab novembrikuus tööle mobiilsetele seadmetele mõeldud alkokalkulaator, mis võimaldab sisestada tarvitatud joogid ning seeläbi hinnata oma alkoholitarvitamise terviseriski. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programm "Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012" raames ning see on osa Tervise Arengu Instituudi tegevuskavast alkoholikahjude vähendamiseks.